Üks sageli märkamata jääv kujundusdetail on see, kui selgelt mängu põhiteave eristub boonusfunktsioonide kirjeldusest. Kui mõlemad kasutavad ühesugust suurust, värvi ja paigutust, peab vaataja ise leidma, milline osa selgitab tavalist mängukäiku ning milline tutvustab lisavõimalusi. Kuidas aitab visuaalne hierarhia seda vahet nähtavaks teha? Kujunduse lähtekoht on anda sisule järjestus enne, kui mängija selle üksikasjadesse süveneb.
Digitaalse mängu ekraanil peab kasutaja saama põhiteabe kiiresti kätte ning seejärel soovi korral liikuda lisafunktsioonide juurde. Mobiilsel kujunduspinnal on oluline luua selge järjestus, sest menüüd, mänguväli ja juhised jagavad sama vaateala. Nii saab mobiilne mängukeskkond hoida eri teabeosad hõlpsasti leitavana mobiilne kasiino ning esitada põhitoimingud boonuste kirjeldustest eraldi. Milline teave peaks esimesena esile tulema? Tavaliselt alustatakse mängu eesmärgist, põhitoimingutest ja sümbolite tähendusest, paigutades boonuste selgitused neist eristatavasse kohta.
Millest koosneb visuaalne hierarhia?
Visuaalne hierarhia on viis, kuidas kujundus suunab tähelepanu eri elementide vahel. Selle loomiseks kasutatakse näiteks teksti suurust, kontrasti, värvi, asukohta, tühja ruumi ja korduvaid kujundusmustreid. Kas hierarhia tähendab, et üks osa peab alati olema silmatorkav? Mitte tingimata. Eesmärk on esitada teave kasutajale mõistetavas järjekorras, mitte muuta kõiki teisi osi märkamatuks.
Põhimängu ja boonuste puhul saab hierarhia vastata kolmele küsimusele: mis toimub tavapärases mänguvoorus, millised tingimused muudavad seda ning kust leiab nende kohta täpsema kirjelduse? Põhimängu reeglid võivad moodustada püsiva ja selge infoploki, samal ajal kui boonusfunktsioonid paiknevad eraldi jaotises või avanevas infovaates. Nii jäävad osad seotuks, kuid nende rollid on esmapilgul eristatavad.
Kuidas näidata põhimängu põhiteavet?
Põhimängu keskne teave peaks olema leitav seal, kus kasutaja mänguvälja vaatab või toiminguid teeb. See hõlmab mängu eesmärki, vooru kulgu ja oluliste sümbolite üldist tähendust. Kuidas vältida ülekoormatud ekraani? Kasutada saab lühikesi silte, hästi eristatavaid jaotisi ning lisaselgitusi, mis avanevad alles kasutaja soovil. Põhiteave jääb nähtavaks, kuid üksikasjalik juhend ei pea kogu aeg mänguvälja katma.
Teksti hierarhia aitab eristada pealkirja, selgitust ja täpsustavat märkust. Näiteks võib põhitoimingu nimetus olla suuremas kirjas, selle kirjeldus veidi tagasihoidlikumas kirjas ning lisatingimus eraldi märgistatud real. Tähtis on kasutada samu võtteid järjekindlalt: kui üks värv tähistab tegevust ühes vaates, peaks selle tähendus säilima ka juhendis.
Kuidas boonuselemente eristada?
Boonusfunktsioonid võivad tuua mängu eritingimusi või täiendavaid etappe, mistõttu vajavad need omaette selgitust. Eristamiseks sobib eraldi pealkiri, ikoon või taustatoon, kuid märgistus peaks sobituma ülejäänud kujundusega. Kas piisab üksnes värvist? Sageli on selgem kasutada mitut tunnust korraga, näiteks värvi koos tekstilise sildi ja kindla paigutusega. Nii on jaotis arusaadav ka siis, kui kasutaja ei erista värve samal viisil nagu kujundaja.
Boonuse kirjeldus peaks selgitama, millal funktsioon käivitub ja mida see mängu käigus muudab. Kui olemas on mitu boonusetappi, aitab nende esitamine järjestikuste alapealkirjade või nummerdatud punktidena näidata nende omavahelist seost. Mida täpsemalt on tingimused seotud vastava funktsiooniga, seda lihtsam on kasutajal eristada üldisi reegleid lisavõimaluse erireeglitest.
Milline roll on seadme ja kasutusolukorra arvestamisel?
Telefonis võib osa teabest paikneda menüü taga, arvutis aga olla mänguvälja kõrval. Seetõttu ei piisa kujunduse hindamisel ainult ühest ekraanisuurusest. Kas hierarhia säilib ka siis, kui vaade muutub kitsamaks? Pealkirjad, juhiste järjekord ja visuaalsed eristajad peaksid jääma loetavaks nii eri mõõtmetel kui ka eri vaadetes. Oluline pole elementide täpne asukoht igas seadmes, vaid see, et nende tähendus ja omavaheline järjestus püsiks.
Teabe korrastamisel võib abiks olla ka laiem arusaam sellest, kuidas digitaalsed teenused ja mobiilikeskkonnad kasutaja tähelepanu suunavad. m2catalyst.com pakub mobiilitehnoloogia valdkonna konteksti, mis aitab käsitleda ekraanikeskkonda kujundusotsuste osana. Selline üldine vaatenurk ei asenda konkreetse mängu reeglite esitamist, kuid toetab küsimust, kuidas info eri seadmetes nähtavale jääb.
Kuidas hinnata, kas eristus toimib?
Kujundust saab hinnata lihtsate kasutajaküsimuste kaudu: kas inimene leiab põhireeglid, kas ta mõistab boonuse tingimusi ning kas ta saab aru, milline teave kuulub kummassegi rühma? Vaatlus ei pea keskenduma ainult värvidele või esteetilisele eelistusele. Tähelepanu väärivad ka pealkirjade sõnastus, juhiste järjekord, elementide vahekaugused ja see, kas olulise teabe juurde pääseb väheste sammudega.
Uuringu- ja muuseumikogude keskkonnad näitavad eri viise, kuidas sisu saab kirjeldada ja korrastada, kuid nende roll on siin üldine: need annavad konteksti teabe esitamise põhimõtete kohta, mitte mängureeglite kohta. Näiteks emor.ee ja muis.ee esindavad oma valdkondades erinevaid info- ja sisukeskkondi. Mängu kujundaja saab nende näitel mõelda laiemalt sellele, kuidas pealkirjad, kategooriad ja selgitused aitavad kasutajal sisu üles leida.
Milline on praktiline tulemus? Kui põhimängu teave on esitatud esimesena ning boonused on sellest selgelt, järjekindlalt ja ligipääsetavalt eraldatud, saab kasutaja mängu ülesehitusest lihtsamini aru. Seega peaks kujunduse kontrollimisel vaatama, kas iga ekraani suurus säilitab ühe konkreetse põhimõtte: põhireeglid on kohe leitavad ja boonuse selgitus paikneb nende kõrval selgelt eristatava järgmise infotasandina.